Pilveteenused – miks ja millal?

5 põhjust, miks valida pilveteenused?

1. Teie ettevõtte IT ressursivajadused on perioodiliselt või kiiresti muutuvad, mis omakorda vajab mahukaid investeeringuid ning palju planeerimist. Tasuvusaega ja püsikulude efektiivsust on aga raske hinnata

  • järjest kasvav IT-eelarve
  • IT on raskesti planeeritav ja väheefektiivne
  • IT-investeeringud on liiga kõrged

2. IT-teenuste haldamine muutub üha keerukamaks ning sellele kulub järjest enam aega. Kuigi mõned teenused töötavad juba pilves, pole olukord paranenud

  • haldus on keeruline
  • selleks kulub liiga palju inimtunde
  • vajan lihtsat iseteeninduskeskkonda

3. Teie ettevõtte taristu ja andmed vajavad kaasaegset küberturvalisust ja 24/7 käideldavust, sest tööaja ja/või andmete kadu on kõrge hinnaga

  • korralik küberturva lahendus
  • oluline on kõrge käideldavus
  • tugi peab olema eestikeelne ja kohalik

4. Kasutate Microsofti äritarkvara platvormi, nende kasutamiseks on varasemalt tehtud suuremahulisi investeeringuid, mida sooviks edaspidi vältida

  • litsentsid on lihtsalt liiga kallid
  • kontoritarkvara teenusena (Office 365)
  • SPLA litsentseerimine

5. Teie riist- ja tarkvara vajab lähiajal uuendamist aga ei ole kindel, milline on tegelik vajadus kiiresti muutuvas ärikeskkonnas. Sälitada tuleb sealjuures kuluefektiivsus

  • TCO
  • Capex -> Opex
  • Pay&Grow as You Go

Kui leidsin nende 5 hulgast mõne, mis kõnetas, siis loe edasi, sest MAX CLOUD pilveteenuste keskkond on sinu ettevõttele parim lahendus

Kõigile lugemiseks hea lugu pilvega seotud müütidest: “Pilvemüüdid, müütiline Pilv”

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb möönda tõika, et on ka selliseid olukordi: “Millal pilv end ära ei tasu”

Rakendused ja juhud, mille puhul MAX CLOUD pilveteenuste keskkond on tõenäoliselt parim lahendus:

  • Microsofti standardsed teenused/rakendused (Active Directory, Exchange, Sharepoint, Office 365);
  • Disaster Recovery ja offsite (majast väljas) lisavarundus;
  • majandustarkvara ja andmebaasid;
  • faili- ja meiliserver, ühiskasutuse (collaboration) keskkonnad;
  • turvalahenduste, nutiseadmete ja tarkvara arendus- ja testkeskkonnad;
  • veebilehed ja blogid;
  • e-kaubanduse lahendused;
  • hooajaliselt muutuvad teenused;
  • kiirelt kasvavad ja alustavad ettevõtted;
  • “majas sees” jääb puudu IT teadmistest või aegressursist;
  • ei soovi teha pidevalt investeeringuid taristu kaasajastamiseks, näiteks turvalahenduste näol;
  • jne.

Millal sobib aga Eestis enimkasutatud hübriidpilvelahendus?

Tegelikult kõik need juhud, mis on kirjeldatud eelmises punktis, sest enamjaolt kõiki rakendusi on võimalik pilve viia järk-järgult ja valikuliselt. Näiteks saab:

  • testida rakendusi ja nende jõudlusvajadusi;
  • kulusid kiirelt optimeerida ja tööjõu ressursi outsource‘ida;
  • luua Disaster Recovery lahendus;
  • kasutada pilveteenuseid nende andmete käitlemisel, mille kohta ei kehti erinõuded.

Rakendused või stsenaariumid, mis ei sobi kasutamiseks puhtalt pilvekeskkonnas ja mis vajavad teistsugust lahendust:

  • nõudlikud (eri)rakendused, mis on tundlikud võrgu ning kettakanali läbilaskevõime ja ajalise viite s.t. enamasti suuremahulised andmebaasid (näiteks Oracle, SAP);
  • aeglane välisühendus;
  • eririistvara nõudvad (Legacy) rakendused;
  • erinõuded andmete käitlemisele ja hoiustamisele (meditsiin, kaitsesektor, juura);
  • firmas kasutatav eritarkvara on oluline ja töökorras, kuid aastast 19XX ning selle kaasajastamine ja pilvega kohandamine on liiga kallis;
  • andmete, rakenduste ja tugiteenuste varundamine on tüütu ning ebaoluline;
  • ettevõttele on värskelt soetatud IT-taristu, mis katab ära lähiaja vajadused;
  • geopoliitilised põhjused;
  • konkreetne pilveteenuse pakkuja ei suuda tagada vajalikku jõudlust/turvalisust/välisühendusi;
  • no lihtsalt meeldib ise kõike teha, kaasaarvatud mahukaid investeeringuid (vaata ka artiklit “5 Reasons You Should NOT Use Cloud Storage” >).

Aga olge mureta, ka neile stsenaariumitele aitame leida lahenduse.