Pilvemüüdid, müütiline Pilv

MAX 123 pakub pilveteenust MAX CLOUD – mis see on ja miks see on?

Tehnilised kirjeldused on siin >,  edasine on pigem mõtteaineks IT-otsustajatele.

Kõigepealt teeme ühe asja selgeks – “pilve” nimetus tuleneb aegadest, mil joonistati üles ettevõtte IT-skeem ja kusagil nurgas oli märgitud ühendus avalikku interneti ja enamasti oli sinna joonistatud midagi kohevat ja ebamäärast.

Kui selle üle järele mõelda, pole olemas sellist asja nagu “pilv”, on kellegi teise arvuti. Kummatigi on neid arvuteid palju ja sidekiiruste kasvades on tõepoolest tänaseks saabunud olukord, kus “pilv” – ehk siis suur hulk hajutatud arvuteid, kes sulle natuke oma vaba ressurssi jagavad – teeb õige paljudel juhtudel arvutitööd paremini kui su oma laua all olev kast.
Nagu iga uue asjaga, mille olemusest täpselt aru ei saada, ringleb ka pilve kohta hulgaliselt müüte.

Vaatleme mõnda neist müütidest; mõned lükkame ka ümber.

Oma raud tuleb lõpuks odavam

See on kõige levinum müüt ja sellega on kõige lihtsam. Jätaksime täpsed arvutused siinkohal ära (need on olemas, ainult küsi ja igaüks võib neid kontrollida) ja lubatagu vaid kinnitada, et väiksemate lahenduste puhul kipub pilveteenus viieaastase perioodi arvestuses tulema ligi poole odavam (oma server koos ülalpidamiskulude jmt-ga versus pilvelahendus “võrdsustuvad” umbes 10 aastaga), suuremate lahenduste korral on vahe paarkümmend protsenti.

Ettevõtteid, kellel pilveteenus ära ei tasu, Eestis tegelikult ei ole (vähemalt meie ei ole kuulnud kellestki, kelle andmemahud on petabaitidest ja serverid vajavad 10 TB RAM-i…). Samuti ei konkureeri pilveteenused “sõbra toanurgas tiksuva serveriga, kuhu ma saan oma asjad visata”. Ütleme kohe ära, et MAX CLOUD ei konkureeri ka Zone’i ja teiste teenusepakkujate veebimajutusega – ka see on pilveteenus, kuid (sellega ei taheta midagi halba öelda) selle n-ö alumine ots; märkigem vaid, et see on kuidagi märkamatult kohale hiilinud ja juba “sööb” nende toanurgas tiksuvate sõbraserverite “turgu”…

Seega – küsige, arvutame ja teeme pakkumise.

Oma lahendus on turvalisem

Eee… milliste parameetrite järgi? Kui kellelgi on õnnestunud kokku koguda inimesed, kes on läbinud kõik vajalikud koolitused ja kel on aastatepikkune kogemus hüpervisiooni, tulemüüride, viiruse- ja pahavaratõrje, operatsioonisüsteemide, füüsilise turvalisuse ja veel poolel tosinal alal, siis jah, palju õnne, tal on meeskond, kelle igakuine palgakulu ulatub kümnetesse tuhandetesse.

Või ütleme seda pehmemalt – miks mitte sellist potentsiaali mõistlikumalt rakendada, näiteks teenust müües? Suurte andmekeskuste spetsialistidel on “omade” ees ju lisaks ka see vaieldamatu eelis, et nad haldavad iga päev kümnete, kui mitte sadade ja tuhandete ettevõtete serverilahendusi. Nad on puutunud kokku tuhandete hädadega ja sunnitud tegelema asjadega, mida väiksema serveriruumi omanik kunagi ei tee. (Näiteks millal viimati mängis väiksema serveriruumi omanik korralikult läbi totaalse katastroofi? Olgem ausad, õige vastus on, et mitte kunagi…)

Pilve on keeruline kasutusele võtta

AD serveri replika koos võrgusätetega – ehk siis ühe tavalise serveri ekvivalent – on võimalik pilves kasutusele võtta oluliselt vähem kui 1 tunni süsadminni tööga; see on meie klientide kogemus, mitte ainult lubadus. Selle ajaga ei jõua füüsilist masinat kastist väljagi võtta; või kui lugeda aega esimesest kõnest müüjale…

Jah, meil on kogemusi paljudele kuudele veninud pilvekolimisega. St serveri saab püsti vähem kui tunniga, ent kolimine ei õnnestu kuidagi. Lubatagu kinnitada, et neil puhkudel on tegemist olnud ürgvanade või erilahendustega, mille ükskõik kuhu mujale kolimine poleks paremini lõppenud.

Pilves kaob kontroll

Kuhu see kaob? Tegelikult pole muud vahet, kui et administraatorid ei tegele enam riistvaraga. Millal IT-mehed viimati ise arvuteid kokku kruvisid? Aeg on lihtsalt edasi läinud ja kui kümne aasta eest oli paljudel sedalaadi argumentidel veel kaalu, on täna IaaS teenusega (Infrastructure-as-a-Service, infra teenusena) seis sarnane, st see on õigustatud vaid erijuhtudel või hobina (ja kui IT-personalil on selleks piisavalt aega, on see mõtlemiskoht juhtkonnale…).

Jah, siin on kaalumistväärt aspekte – juurde näib tulevat veel üks single point of failure, ehk nõrk lüli – kui väliskanal kaob või teenusepakkujal midagi kokku jookseb, pole muud teha, kui telefoni otsas vastik olla… Praktika kinnitab kummatigi, et teenuste kättesaadavus pigem paraneb (suurtes andmekeskustes taastatakse teenused reeglina palju kiiremini, kui see õnnestub oma serveriruumis ) ja kui nimetatud argument on oluline ettevõtete puhul, kus enamik töötajaid töötab andmekeskusega samas majas, on olukord pigem vastupidine, kui kasutatakse juba näiteks kodukontoreid – kui side maha kukub, saab tööd jätkata kasvõi üle tee kohvikus.

Meie rakendust ei saa pilves jooksutada!

Kohati on sel argumendil kaalu.

Kuid mõtleme nii – mis on ettevõttele olulisem, kas omada ilusat serveriruumi või et töötaksid ärile olulised rakendused? Tõepoolest on rakendusi, mille n-ö pilvetoppimine toob kaasa ainult peavalu; enamasti on tegu reliktidega, mille puhul takistab ainult viisakus soovitamast hädatappu; väga raske on andmeid üle tuua ka omal ajal levinud rakendustest, mille tugi aga lõppes kümmekond aastat tagasi.

Lisaks võib keegi pisut arhailiste arusaamadega või lihtsalt paranoiline tegelane olla kehtestanud erinõuded. Ütleme, pilv jääb hätta, kui kõik peab olema kõva krüpto all ja serveriruumi valvama kuulipildurid kaponiirides. Ent kui me räägime normaalsele ettevõttele tööks vajalikest rakendustest, siis need tunnevad end pilves väga kodus.

Kokkuvõtteks

Oleme jõudnud aega, mil serveriruumi omamine on samasugune hobi nagu uunikumauto – ilus ja tore, aga töökindlus ning sellele kuluvad vahendid ja aeg ei kannata võrdlust tänapäevase sõiduvahendiga. Seda analoogiat saab edasi arendada – kui sul on vaja midagi väga erilist, näiteks kärukonksu külge käiv ekskavaator, siis, jah, ilmselt pead selle hooldusega ise tegelema; muudel juhtudel ei vaja erilist tõestamist, et õppinud mehed korralike riistadega teevad kõik vajaliku ära kiiremini, paremini ja lõppkokkuvõttes odavamalt.

Pilvemaailmas on Eestis selliseks töökojaks MAX CLOUD – töökindlus, kogemused, ööpäevaringne tugi ja nii edasi. Tule ja küsi!