Millal pilv end ära ei tasu

MAX 123 pakub MAX CLOUD-i – head pilveteenust! – ent aus on potentsiaalsele kliendile ära rääkida ka teine pool. Pilv on IT-teenus, mis tänaseks on arenenud tasemele, kus see üldjuhul teeb asutuse IT-juhi elu lihtsamaks, võimaldades keskenduda olulisele – ärivajaduste rahuldamisele – ja unustada n-ö alumine infra; sarnaselt autohoolduse ja kasvõi veevarustusega, millega eriti keegi ei vaevu ise tegelema aegadest, mil seda on palju odavamalt ja mugavamalt võimalik osta sellele pühendunud teenusepakkujalt.

Kui sa töötad intensiivselt lähedalasuval serveril

Paljud lahendused on üles ehitatud nii, et need jooksevad kesksel serveril, mille külge siis kasutajad ühenduvad kas brauseriga, nagu uuemal ajal kombeks, või spetsrakenduse abil. Kuigi fookus on pisut teises kohas, kuuluvad siia alla ka suuremamahuline andmekaeve ja näiteks videotöötlus, mis nõuab pidevat kiiret ühendust serveriga.

Siin on kaks aspekti, mille üle järele mõelda – kaugemal asuva serveri puhul vajad sa kas hulga jämedamat väliskanalit (ja erinevalt sisevõrgust tuleb selle eest maksta) ja paratamatult lisanduvad viited; võimalik, et viited ei sega tööd (st kasutaja neid ei märka), kuid on võimalik, et vajaliku väliskanali hind muudab kogu projekti mõttetuks.

Teiseks tuleb mõelda, mida sa siis teed, kui väliskanal on maas? Kui su äri ei ela üle, et saadad paariks tunniks või ka paariks päevaks inimesed koju, siis pole pilv sinu jaoks; mitmest suunast toodud väliskanalid jällegi lähevad enamasti röögatult kalliks.

Kui väärtuslikud su andmed ikkagi on?

Kui sa pead kasutama erilisi andmekaitsevahendeid, ei tasu pilv end tavaliselt ära.
Jah, on võimalik krüpteerida kogu andmevahetus ja on võimalik ka hoida pilves ainult krüpteeritud andmeid, kuid ikkagi (isegi kui mitte hoolida NSA-st…) tekib juurde hulgaliselt punkte, kust teoreetiliselt on võimalik su andmetele ligi pääseda.

Jah, tavaliselt on pilveteenuse pakkujal väga võimsad UTM (unified threath management – ühtne ohuhaldus) vahendid, kuid erinevalt väikesest, reaalselt sinu kontrolli all olevast võrgust pääseb pilveteenustele põhimõtteliselt ligi igast maakera nurgast, kus on internet, Sierra Leonest Välis-Mongooliani, nii et kui me isegi saame eirata häkkereid, on andmeid väga raske kaitsta pahatahtliku või lihtsalt hooletu töötaja ligipääsude „rändamamineku” tagajärgede eest.

Hind (täpsemalt – kohandamise hind)

Kas me võrdleme võrreldavat? Kas sa vajad alati parimat ja uuemat?

Või küsime niimoodi – sul on su erivajaduste jaoks tehtud erilahendus, mis tõenäoliselt töötab veel viis või kümme aastat, kuid ainult tollel ammu mujal maailmas unustatud platvormil – kas tasub seda pilve viia? Tihti on vastust, et ei tasu. (Mis muidugi ei tähenda, et see vabastaks vajadusest mõelda, mis saab sel päeval, kui rakendus lõpuks ikka oma loomulikku surma sureb.)

Pilves töötavad hästi standardsed rakendused. Standardsuses on oma võlu – suurem osa asju on otstarbekas teha terves maailmas ühtmoodi, ja loomulikult töötavad terved suured ja hästimakstud meeskonnad selle nimel, et standardsed lahendused sobiksid võimalikult paljudele ja täidaksid oma eesmärki võimalikult hästi.

Ent see ei tähenda, et see peab sobima sulle. Kui ei sobi, siis ei sobi…

Ära lukusta end pilve

Uuri tähelepanelikult, mida pilveteenuse pakkuja sulle õieti pakub!

Üks olulisemaid asju on andmeülekandekulud – kui palju maksab oma andmete pilve kolimine ja – võimalik, et veelgi olulisem! – kui palju maksab väljakolimine. Uuri, milliseid andmeformaate su teenusepakkuja kasutab; uuri ka lepingut – paljud neist on koostatud nii, et lahkuda on väga raske või lausa võimatu; alates ilmsest, et kas sa ikka jääd oma andmete võõrandamatuks ainuomanikuks.

Isegi kui kõrvale jätta suured hädad – küsige kelleltki, kes on pidanud raamatupidamis-andmeid ühest rakendusest teise viima –, kasutavad paljud teenusepakkujad sihilikke väikseid nükkeid, mis teevad andmete teistes formaatides kasutamise raskeks (proovige näiteks Exceli tabelit Google’i tabelarvutusse istutada).

Kasutajatugi

… on mõnel pilveteenusel sisuliselt olematu. Me kõik oleme harjunud – kuigi selliste asjadega ei tohiks kunagi harjuda! – telcode ja pankade kliendiabiliinidega, mis mängivad sulle pool tundi muusikat ja siis saad toru otsa millegi, mis Turingi testis kindlasti põruks – vähegi keerukamatest küsimustest too paranähtus aru ei saa ja oskused piirduvad peamiselt juhendi tsiteerimisega (kui veab, siis ligikaudu õigest kohast).

Lisaks on avalik saladus, et kui sa helistad mujalt maailmast kuhugi USA helpdeski, teenindatakse sind viimases järjekorras.

Kui sulle sobib plug-&-pray (lülita sisse ja palveta) lähenemine, pole see muidugi probleem. Enamasti kõik töötab. Tõesti töötab – ausalt, enamiku pilveteenuste pakkujate lahendused on väga töökindlad.

Kokkuvõte

Pilv teeb enamasti elu lihtsamaks ja on odavam. Ent nagu iga teenuse puhul, tasub uurida, kas see teeb ka sinu elu lihtsamaks – kas tingimused sobivad, sa hoiad raha kokku ega võta talumatuid riske.