Kui IT riist- ja tarkvara vajab lähiajal uuendamist

Üks pehmemaid, loomulikumaid ja igas mõttes turvalisemaid ning valutumaid teid kõik vajaminev IT-pilve kolida on teha seda n-ö evolutsiooniliselt – iga uue ärivajaduse puhul vaadata, kas seda saab pilveteenusena lahendada – enamasti saab – ja olemasolevate riist- ja tarkvararessursside vananedes täiendada neid pilveressurssidega ajani, mil kogu kunagi loodud firma andmekeskus töötab peamiselt nostalgiast.

Kõik kolib pilve. Tegelikult on vähe järele jäänud ettevõtteid, kel oma veebileht veel omas masinas – juba kümmekond aastat tagasi oli mõistlikum seda kusagil teenusepakkuja juures hoida, sest seal ei koormanud lehe külastamine sinu väliskanalit ja kui järele mõelda, asus see potentsiaalsele kliendile vähemalt ühe sammu (ikkagi paarkümmend millisekundit…) lähemal.
Järgmiseks on vaikselt pilve imbunud või imbumas mailindus ja üldse kogu suhtlus. Ka siin on argumendiks, et kui väliskanal on maas, siis niikuinii miski ei tööta; ja sisevõrgu piires võib ju töökaaslase laua juurde jalutada… Tegelikkus aga on pigem selline, et kui väliskanal kaob, võtavad kõik taskust moblad ja töötavad edasi – ja tõelised hädad algavad alles siis, kui maililahendus oli “oma” ja seega istub maha kukkunud kanali vales otsas.

Backup, varundus. Niikuinii oleks hea, et varukoopia asuks füüsiliselt teises kohas. Inkrementvarunduse puhul on korraga üle kantavad andmekogused enamasti ka mõistlikesse piiresse. Milleks siis osta füüsiline kast ja rentida pinda kusagil andmekeskuses? Targem on siis juba võtta kogu teenus.

Active Directory (AD). Üks võiks oma majas olla. AD-servereid võiks olla kaks, seega isegi kui sul asuvad kõik töötajad ühes majas, on mõtet teine pilve “istutada”.

Failiserver. Kettad on läinud nii suureks, et klassikalisel failiserveril pole enam suuremat mõtet; kui sul on ühiskasutuses faile, peaksid need juba olema seotud mingi natukegi koostööd ja töövooge toetava rakendusega – näiteks Sharepointiga – ja jällegi jõuame selleni, et kui neile on vaja kaugelt ligi pääseda või sul töötavad inimesed mitmes kohas, räägivad kõik kaalutlused pilve kasuks.

Seda rida võib lõputult jätkata – kas sul töötab raamatupidaja distantsilt? Kas sul on poode vmt, mis jooksutavad keskelt juhitud ja hallatud rakendust? On sul rakendusi, mis suhtlevad aktiivselt väliste osapooltega (ja on seetõttu juba olemuslikult asukohast sõltumatud)?

Hübriidpilv

Kui pilve kolida niimoodi järk-järgult nagu enamikus eeltoodud näidetes, tekivad tegelikult hübriidpilvelahendused. Korralik suurettevõtte andmekeskus on tänapäeval sisuliselt pilv, ehk siis privaatpilv – on meeskond, kes peab üleval kogu rauda (serverid, salvestid, ruuterid…) ja kõike sellega seonduvat (baasopsüsteem, monitooring, viiruse- ja pahavaratõrje, diiselgeneraator…) ning tarkvarapool kasutab seda läbi spetsiaalse vahekihi (middleware) suuresti nagu kasutatakse avaliku pilveteenusepakkuja ressursse; Eestis päris puhast privaatpilve ei olegi. Kui osa teenuseid jookseb oma serveriruumis ja osa n-ö avalikus pilves, on tegemist hübriidpilvega; muuseas, rõhuv hulk suuremaid ettevõtteid, eriti need, kel on välja ehitatud kallid andmekeskused, valivad just hübriidlahenduse, et tehtud  investeeringuid võimalikult kaua kasutada. (Ja mis seal häbeneda või salata – et ka veenduda, et pilv korralikult töötab.)

Näiteid on liiga palju…

Pilv tuleb! Siia näiteid otsides tekkis teine raskus – mida valida nende sadade ja sadade case-study‘de seast? Kõik need on teisalt ka väga erinevad ja isegi kui kõrvale jätta, et Dell EMC kliendid Euroopas-Põhja-Ameerikas on tihti Eesti omadest sadu kordi suuremad, ei ole ühe kliendi kogemusest tihti suurt muud õppida peale intuitiivse tõdemuse, et tal läks elu lihtsamaks ja ta hoidis raha kokku.

Pigem tasub üle korrata juba pealkirjas toodu – kui sul tekib IT-vajadus, mõtle kõigepealt, kas seda poleks mugavam ja odavam pilve kolida ja/või teenusena sisse osta.