Kui ettevõtte IT vajadused muutuvad kiiresti või on ette näha perioodilisi muutusi

Just skaleeritavus ja paindlikkus on tavaliselt esimesed asjad, mis tulevad pähe, kui teemaks pilveteenused – sest need vastanduvad ka kõige teravamalt kohalike, “oma” teenuste raudvarast tulenevate jäikade piiridega. Pilv reageerib ressursivajaduse muutustele üldjuhul täpselt nii kiiresti, kui sa suudad tellimuse esitada (ja mõnel juhul, kui sa näiteks maksad vaid kasutatud mahu eest, pole sedagi vaja).

Selliselt saavutatud ärieelist on raske mõõta, enne aga peab ärijuhi peas käima plõks ja süttima valgus. Pilveteenustele üleminek… olgu, ei ole nii suur hüpe, kui loendamatult armeedelt arvelaudadega relvastatud, paberikuhjade taga varjuvatelt raamatupidajatelt ERP-ni (ERP – enterprice resource planning ehk ettevõtte ressursiplaneerimine; sisaldab ühe komponendina raamatupidamist klassikalises mõttes), kuid ometi tuleb murda ikkagi aastakümnetega harjumuseks muutunud mõtteviisid; alates mõistmisest, et kusagil keldris patsiga poiste valve all tiksuv fikseeritud parameetritega põhivara on suuresti mõttetu ballast.

Paindlikkus

Väga vähe on järel asutusi, kus kõik töötajad töötavad ainult seal majas, kus asuvad ettevõtte serverid (loomulikult neid on, kuid KAPO ja teised sellised on täiesti eri teema…). Ja isegi kui enamik töötajaid töötab samas majas, tahavad nad ettevõtte rakendusi ja andmebaase kasutada läpakates, moblades ja kõiges vahepealses, st igasugustes notebook’ides ja PDA-des. Kui mõelda tegelikule olukorrale, kus (vähemalt mõnedele) inimestele peab olema tagatud ligipääs ka kaugemalt – olgu tegu müügimeestega (kes vajavad ligipääsu suvalisest maailma nurgast), kodukontori kasutajatega või “teise maja rahvaga” – ei ole tegelikult vahet, kas krüptotunnelid üle avaliku võrgu algavad su oma keldrist või kust tahes maailmas.

Laiendatavus

Üldiselt on ettevõtted õppinud koos elama järjest suurenevate IT-vajadustega. Ikka ja jälle on vaja muretseda järjest uusi (ja väidetavalt kiiremaid) servereid ja osta juurde salvestusmahtu. IT juht kuulab äriarendajaid, kritseldab ümisedes midagi paberinurgale ja teatab: “Jah, aga selleks tuleb osta [tõlkimatu abrakadabra]; maksab nii palju”. Kui tegu on pädeva IT-juhiga, eksib ta harva; kui sa ta tahtmistelt nulli maha kraabid, käib kah, aga kui midagi kokku jookseb, kehitab ta õlgu ja surub finantsotsuse tegija ninapidi hunnikusse…

Aga mis siis, kui teinekord läheb midagi teisiti ja ostetud ressursse polegi vaja? Või ongi tegu ühekordse projektiga? Või ka sesoonse projektiga – seisab siis vajalik riist- ja tarkvara ülejäänud aja jõude ja sa lausa kuuled, kuidas investeeringusendid torudest alla kõlisevad?

Privaatpilv

Enne, kui tuua paar näidet (mis peaksid vastupandamatult tõestama, et kõige õigem asi maailmas on võtta MAX CLOUD), tuleks ära rääkida asja teine pool.

Pilve võib põhimõtteliselt üles ehitada ka oma serveriruumis; rangelt võttes on n-ö pilv ju niikuinii kusagil serveriruumis, küsimus on vaid selles, kes selle eest vastutab. Teatud lähenduses on pilv lihtsalt üks vahekiht, mis lubab arvutiressurssi paljude klientide vahel jagada nii, et need oleksid täiesti sõltumatud reaalsest all töötavast riistvarast ja üksteisest. Kui sul on väga hea IT-meeskond, võid ühel päeval avastada, et sa oled märkamatult pilve hiilinud – varundus toimub pilve, sealt võetaks vajadusel lisaressursse ja kõige tipuks jookseb mõni rakendus, mida kasutavad intensiivselt partnerid või kliendid… st sinu IT-meeskond on muutunud pilveteenuse pakkujaks. Edasi on see juhtkonna otsus, kas see muutub üheks (või lausa peamiseks) äri osaks või tuleb ikkagi veel korra üle mõelda, kas tasub kogu seda värki ise üleval pidada.

Alltoodud näited on laiast maailmast, sest meil veel nii häid lugusid ei ole… aga loodame need ajapikku välja vahetada!

Arizona ülikool (University of Arizona)

Ülikool on asutatud aastal 1885, akadeemiline meeskond on üle kolme tuhande ja seal õpib üle 40 000 üliõpilase; kui kõik ettevalmistuskursuslased, doktorandid ja muu meeskond kaasa arvata, tegutseb seal ligi 100 000 inimest. Projekt algas tegelikult 2011. aastal, kui järjekordse serveriruumi riistvara moderniseerimisvajaduse käigus loeti üle rakendused, mida võiks põhimõtteliselt üle viia virtualiseeritud keskkonda. Neid saadi kokku hämmastav kuussada (600!). Tookord võeti vastu otsus, et mitte üht uut rakendust oma serveriruumi juurde ei tule ja tasapisi liigutatakse ka olemasolevad pilve.

Võimalik, et tegu on Eesti mõistes hoomamatult suure projektiga; nende oma serveriruumi mõõdeti aakrites (väidetavalt… kontrollitavatest andmetest on välja toodud kõigi ülikooli ruumide kogupindala – 1.5 km2[!]) ja tegelikult võttis teenusepakkuja (nende puhul Cisco) nende serveriruumi oma andmekeskusena kasutusele vastavalt sellele, kuidas nende endi seadmed vananesid ja välja kolisid.

Projekt alles käib, samas kui tegu on ühe õnnestunumaga selles mõttes, et seni on avaldatud ainult positiivset – oma meeskonna vähenemine (ja kohati sujuv üleminek teenusepakkuja juurde), kogukulude vähenemine, ülikooli IT-meeskonna keskendumine muule ülikoolile vajalikule, juba olemasoleva ressursi mõistlik kasutamine selle eluea lõpuni, vabaneva serveriruumipinna mõistlik kasutus jne jne.

Sotši olümpiamängud

Nende mängude kohta võib öelda üht kui teist, näiteks et löödi ka riiklike vahendite varastamise protsendi rekord – see ulatuvat 50 ligi…

NBC, kes seda üle kandis, salvestas kogu nn musta materjali pilve. Ei, see pilv ei asunud Venemaal; see oli üle maailma laiali, nii et teatud mõttes oli suurimaks probleemiks andmeülekandekanalid. NBC-l on muidugi endal tohutult serveriruumi ja videomaterjali töötlemise mahtu, antud juhul oli probleem selles, kuidas selleni jõuda. Lahenduse tehniline teostus võtaks liiga pikalt selgitamist ja tegelikult pole sel NBC või suvalise tarbija poolelt vaadatuna tähtsust – oluline on, et see on võimalik; tehnika, ülekandeprotokollid ja kogu nn middleware on arenenud selleni, et väga suuri andmemahte on võimalik paisata pilve nii, et kasutaja poolelt vaadatuna need lihtsalt lähevad – ning on teises maailma otsas kohe kasutatavad.

Ja muidugi lõppesid olümpiamängud ühel päeval ära. Nii ka NBC leping.